Metsa müük metsakava alusel
Metsa müük kehtiva metsamajanduskava alusel on metsamüüja jaoks lihtsaim ja kiireim viis, kuidas kasvava metsa reaalne müügihind välja selgitada. Metsa müües võiks küsida konkureerivaid hinnapakkumisi mitmelt erinevalt metsafirmalt, mitte õhinas nõustuda kohe esimese pealetükkiva helistajaga.
Metsa müümine on võimalik ka juhul, kui kehtiv metsakava puudub. Sellises olukorras peab metsafirma ise hinnapakkumise koostamiseks vajalikud andmed välitööde käigus kokku koguma.
Metsa müük metsafirmale
Metsa müües tuleks arvestada asjaoluga, et reeglina ei paku metsafirmale huvi metsad, millel lasuvad looduskaitselised piirangud või mis asuvad enamus pindalalt veekaitsevööndis.
Metsafirma seisukohast peaks mets olema majandatav. Puistu majandamist võib takistada ligipääsu puudumine, liigniiske või soine pinnas ning haruldaste ja ohustatud liikide olemasolu.
Kasvava metsa müük
Kasvava metsa müümine otse metsafirmale toimub kehtiva metsamajanduskava alusel. Lisaks metsakavale on vajalik metsateatise ehk raieloa olemasolu. Teatise esitamisel Keskkonnaametile saab ka metsafirma abiks olla. Metsamajandamiskava kehtivusaeg on 10 aastat ja raieluba väljastatakse metsaomanikule kaheks aastaks. Raieloa aegumisel saab seda alati pikendada.
Nii nagu eelpool juba mainitud sai, siis looduskaitseliste piirangute ilmnemisel ei pruugi metsa ost metsafirma poolt alati teoks saada. Kuid piisava raiemahu ja metsatehnika ligipääsu olemasolul, võiks iga metsaomanik oma puistu jätkusuutlikule majandamisele siiski õigeaegselt mõtelda. Majandamata mets ei ole ainult ebaesteetiline vaatepilt, vaid pärsib ka puistu looduslikku uuenemist.
Metsamaterjali müük
Kasvava metsa müük metsafirmale leiab aset raieõiguse võõrandamise lepingus sätestatud metsamaterjali hinnakirja põhjal. Teisalt saab kasvavat metsa müüa ka kokkuleppehinnaga, mis lepitakse kokku ennem raietööde algust. Reeglina tasutakse metsaomanikule kuni 50% eelnevalt kokku lepitud summast ettemaksuna.
Kui esimesel juhul põhineb metsamaterjali müük ümarpuidu reaalse väljatuleku arvestusel, siis kokkuleppehinnaga metsa müümisel ei oma metsamaterjali väljatulek ja puidu kvaliteet metsamüüja jaoks tähtsust. Võimalike puidukahjustuste ilmnemisel võtab metsafirma ümarpuidu realiseerimisega kaasnevad riskid enese kanda.
Metsa müügipakkumine
Palume puistu müügipakkumises välja tuua asjaolu, et kas soovite müüa metsa koos maaga või ainult raieõigust kasvavale metsale.
Suurema müügitulu teenimise eesmärgil on alati kasulikum müüa mets ühes maaga, kuna sellisel juhul lisandub metsamaterjali turuväärtusele ka maa hektari hind.
Juhul kui tegu on tagastatud maaga, siis kehtib esmasele müügitehingule tulumaksuvabastus, mis suurendab metsa müügitulu veelgi.
Metsamajandamiskava olemasolul saab selle digitaalse versiooni lisada ka müügipakkumise vormile. Metsa müümisel metsafirmale tasuks veel silmas pidada, et puistu omandiõigused oleksid võimalike kaasomanikega selgeks räägitud ja vajadusel ka notariaalselt kinnitatud.
Metsa müümine otse metsafirmale
Metsa müües tasub teada, et kõige kasulikum on metsa müümine otse metsafirmale, mis tegeleb igapäevaselt metsa majandamisega.
Müües metsa erinevate vahendajate kaudu, peab arvestama tõsiasjaga, et sugugi mitte kogu müügitulu ei jõua metsamüüja taskusse. Kui metsaoksjonite komisjonitasud võivad küündida 10% piirimaile, siis tundmatu helistaja või internetist leitud vahendaja hinnapakkumine võib puistu turuväärtusest isegi 50% odavam olla.
Kuidas toimub metsa müük metsakava alusel?
Metsa müümisel metsafirmale edastatud metsamajanduskava on aluseks esmase hinnapakkumise koostamisel.
Hinnapakkumist koostades võtame arvesse metsakavas kirjeldatud puistu vanust, tagavara ja liigilist koosseisu. Esmase hinnapakkumise suurusjärgu sobivusel saadame enda poolt metsahindaja, kes veendub metsamajandamiskavas esitatud andmete ajakohasuses.
Kuna metsa müük leiab tihtilugu aset mõni aasta pärast metsamajanduskava koostamist, siis võib reaalne olukord võrreldes kava koostamise hetkega mõnevõrra muutunud olla. Ajakohaste takseerandmete analüüsi lõppedes koostame metsaomanikule lõpliku hinnapakkumise, mis lähtub hetkel metsandusturul valitsevatest metsamaterjali hindadest.
Kuidas metsa müügihind kujuneb?
Puistu müügihinna kujunemisel saab määravaks väärtuslike puuliikide osakaal kasvavast metsast ja maapinna viljakus. Müües metsa peaks arvestama sellega, et metsafirma ostab eeskätt majandusmetsa. Seega mõjutavad puistu müügihinda suuresti ka ligipääsu võimalused.
Olukorras, kus mets asub kilomeetrite kaugusel lähimast teest ja selleni jõudmiseks tuleb läbida naaberkinnistuid, siis mõjub see puistu müügihinnale pigem negatiivselt. Niisamuti võivad ligipääsu raskendada maaparanduskraavid ja märgalad, rääkimata veekogudest. Pea võimatu on müüa metsa, mis asub suurelt osalt veekaitsevööndis, või piirkonnas kus võib leiduda ohustatud liike.
Kui on soov müüa mets metsafirmale, siis peaks ennem hinnapäringu esitamist veenduma selles, et eelpool loetletud takistusi pigem ei esineks või need oleksid ületatavad. Näiteks maaparanduskraavidesse on metsafirmal võimalik tulevikus paigaldada truupe ja rajada ülesõite ning seeläbi luua tingimused metsatehnika ligipääsuks.
Milline on metsa müügihind 2025. aastal?
Metsa müümisel meie metsafirmale jäi 2025. aastal metsa müügihind 4500~26 000 euro vahemikku. Odavaima müügihinnaga müüakse lepikud, millest raiutav metsamaterjal leiab kasutust peamiselt küttepuiduna. Kallimas hinnaklassis on okaspuumetsad ja kaasikud.
Rääkides okaspuumetsadest, siis kõrgeima müügihinnaga müüakse raieküpseid männikuid, millest raiutud metsamaterjal leiab kasutamist peamiselt saetööstuses. Siinkohal peab metsaomanikele siiski nentima, et tuulele avatud rannikutel ja näiteks Saaremaal kasvavad männid on reeglina jändrikud ning kvaliteetset saepalki neist palju ei lõika. Seevastu Tartumaal, Viljandimaal ja Lõuna-Eestis kasvavad männikud on oma kasvuomaduste poolest väga kõrgelt hinnatud.
Sarnaselt männikutele hindavad metsafirmad kõrgelt ka kuusikuid, mille puidust toodetud saematerjal on ehitusmaterjalina kõrges hinnas. Okaspuumetsadele järgnevad hinnaskaalal kaasikud, mille hektari müügihind võib küündida 22 000 euroni. Kaasikute müügihinna kujunemisel saab määravaks oksavaba puidu osakaal võimalikust raiemahust.
Odavamast hinnaklassist leiame esimestena haavikud, mille hektari müügihind küündib maksimaalselt 13 000 euroni. Haavikutele jäävad omakorda hinnas alla enamuses sanglepa osakaaluga lepametsad, mille väärtust saab hinnata maksimaalselt 8500 euroga ja enamuses halli lepa osakaaluga lepikud, milliste maksimaalne hind on kõigest 4500 eurot hektar.
Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!