Metsa müük metsakava alusel
Metsa müük kehtiva metsamajanduskava alusel on metsamüüja jaoks lihtsaim ja kiireim viis, kuidas kasvava metsa reaalne müügihind välja selgitada. Metsa müües võiks küsida konkureerivaid hinnapakkumisi mitmelt erinevalt metsafirmalt ja mitte nõustuda kohe esimese pealetükkiva helistajaga.
Metsa müümine on muidugi võimalik ka juhul, kui metsakava puudub. Sellises olukorras peab metsafirma välitööde käigus ise hinnapakkumise koostamiseks vajalikud andmed kokku koguma.
Metsa müük metsafirmale
Metsa müües tuleks arvestada asjaoluga, et reeglina ei paku metsafirmadele huvi metsad, milles elutsevad looduskaitse all olevad liigid või kus kehtivad metsa majandamist takistavad piiranguvööndid. Näiteks ranna või kalda piiranguvöönd.
Metsafirma seisukohast lähtudes peab mets olema majandatav. Lisaks eelnevale võib metsa majandamist takistada veel ligipääsu puudumine ja liigniiske või lausa soine pinnas.
Metsa majandustegevust pärssivad piirangud on loetletud üldjuhul ülesse ka metsamajandamiskavas. Täpsustavate küsimuste korral tasub pöörduda otse Keskkonnaameti poole. Olenevalt piirangute iseloomust, ei pruugi metsa ost metsafirma poolt alati teoks saada, kuid viimases hädas on metsaomanikul siiski olemas võimalus, et müüa kaitsealune mets Eesti riigile.
Kasvava metsa müük
Kasvava metsa müümine saab toimuda ainult kehtiva metsamajandamiskava olemasolul. Metsamajanduskava koostatakse kümneks aastaks. Kavas on loeteluna välja toodud soovituslikud metsamajanduslikud tööd, mida metsaomanik võiks oma metsa 10-aastase arenguetapi jooksul ellu viia.
Lisaks metsamajandamiskavale on kasvava metsa müümisel vajalik metsateatise ehk raieloa olemasolu. Metsateatis kehtib 2 aastat ja selle aegumisel on võimalik teatist alati pikendada. Metsakava koostamisel ja metsateatise esitamisel Keskkonnaametile, saavad suuremad metsafirmasid enamasti ise metsaomanikule abiks olla.
Metsamaterjali müük
Kasvava metsa müük metsafirmale, leiab aset raieõiguse võõrandamise lepingus sätestatud metsamaterjali hinnakirja põhjal. Teisalt saab metsamaterjali müüa ka kokkuleppehinnaga, mis lepitakse kokku ennem raietööde algust. Reeglina tasutakse eelnevalt kokkulepitud ostusumma metsaomanikule 100% ulatuses ettemaksuna.
Kui esimesel juhul põhineb metsamaterjali müük ümarpuidu reaalse väljatuleku arvestusel, siis kokkuleppehinnaga metsa müümisel ei oma metsamaterjali väljatulek ja puidu kvaliteet metsamüüja jaoks tähtsust. Võimalike puidukahjustuste ilmnemisel võtab metsafirma ümarpuidu realiseerimisega kaasnevad riskid enese kanda.
Iga metsaomanik võiks oma metsa jätkusuutlikule majandamisele mõtelda. Siinkohal väike vahemärkus, et raieõiguse ost saab metsafirma poolt teoks vaid juhul, kui on olemas piisav raiemaht (300+ tm) ja tingimused metsatehnika ligipääsuks. Kahetsusega peame nentima, et majandamata mets ei ole ainult ebaesteetiline vaatepilt, vaid pärsib ka puistu täisväärtuslikku arengut.
Metsa müügipakkumine
Palume metsa müügipakkumises välja tuua asjaolu, et kas soovite müüa metsa koos maaga või ainult raieõigust kasvavale metsale.
Suurema müügitulu teenimise eesmärgil on alati kasulikum müüa mets ühes maaga, kuna sellisel juhul lisandub metsamaterjali turuväärtusele ka maa hektari hind.
Juhul kui tegu on tagastatud maaga, siis kehtib esmasele müügitehingule tulumaksuvabastus, mis suurendab metsa müügitulu veelgi.
Metsamajandamiskava olemasolul saab selle digitaalse versiooni müügipakkumise vormile lihtsasti lisada. Metsa müümisel metsafirmale tasuks veel silmas pidada, et puistu omandiõigused oleksid võimalike kaasomanikega selgeks räägitud ja vajadusel ka notariaalselt kinnitatud.
Metsa müümine otse metsafirmale
Metsa müües tasub teada, et kõige kasulikum on metsa müümine otse metsafirmale, mis tegeleb igapäevaselt metsa majandamisega.
Müües metsa erinevate vahendajate kaudu, peab arvestama tõsiasjaga, et sugugi mitte kogu müügitulu ei jõua metsamüüja taskusse. Kui metsaoksjonite komisjonitasud võivad küündida 10% piirimaile, siis tundmatu helistaja või internetist leitud vahendaja hinnapakkumine võib puistu turuväärtusest isegi 50% odavam olla.
Kuidas toimub metsa müük metsakava alusel?
Metsa müümisel metsafirmale edastatud metsamajanduskava on aluseks kliendile esmase hinnapakkumise koostamisel. Sealjuures veendume selles, et kinnistule ei oleks seatud tehingupiiranguid.
Hinnapakkumist koostades võtame arvesse metsakavas kirjeldatud puistu vanust, tagavara ja liigilist koosseisu. Esmase hinnapakkumise suurusjärgu sobivusel saadame enda poolt kohale metsahindaja, kes veendub metsamajandamiskavas esitatud andmete ajakohasuses.
Kuna metsa müük leiab tihtilugu aset mõni aasta pärast metsamajanduskava koostamist, siis võib reaalne olukord olla võrreldes kava koostamise hetkega mõnevõrra muutunud. Ajakohaste takseerandmete analüüsi lõppedes koostame metsaomanikule lõpliku hinnapakkumise, mis lähtub hetkel metsandusturul valitsevatest metsamaterjali hindadest.
Kuidas metsa müügihind kujuneb?
Puistu müügihinna kujunemisel saab määravaks mullaviljakus ehk boniteet ja väärtuslike puuliikide osakaal kasvavast metsast. Müües metsa peaks arvestama sellega, et metsafirma ostab eeskätt majandusmetsa. Seega mõjutavad puistu müügihinda suuresti ka metsatehnika ligipääsu võimalused.
Olukorras, kus mets asub kilomeetrite kaugusel lähimast teest ja selleni jõudmiseks tuleb läbida naaberkinnistuid, siis mõjub see puistu müügihinnale pigem negatiivselt. Niisamuti võivad ligipääsu raskendada maaparanduskraavid ja märgalad, rääkimata veekogudest. Pea võimatu on müüa metsa, mis asub suurelt osalt veekaitsevööndis, või piirkonnas kus võib leiduda ohustatud liike.
Kui on soov müüa mets metsafirmale, siis peaks ennem hinnapäringu esitamist veenduma selles, et eelpool loetletud takistusi pigem ei esineks või need oleksid ületatavad. Näiteks maaparanduskraavidesse on metsafirmal tulevikus võimalik paigaldada truupe ja rajada ülesõite ning seeläbi luua tingimused metsatehnika ligipääsuks.
Millest lähtuvad metsafirmad metsa turuväärtuse kujundamisel? Sellest kirjutab veebilehel metsa müümine turuhinnaga pikemalt meie hea koostööpartner metsaportaal METSAOST.eu, mis on suurim metsa müügikeskkond Eestis. Lisaks leiab eelmainitud veebilehelt kasulikke näpunäiteid metsa hinnangulise turuväärtuse iseseisvaks välja arvutamiseks.
Milline oli metsa müügihind 2025. aastal?
Metsa müümisel meie metsafirmale jäi 2025. aastal metsa müügihind 4500~26 000 euro vahemikku. Odavaima müügihinnaga müüdi lepikud, millest raiutud metsamaterjal leidis kasutust peamiselt küttepuiduna. Kallimas hinnaklassis olid okaspuumetsad ja kaasikud.
Rääkides okaspuumetsadest, siis kõrgeima müügihinnaga müüdi raieküpseid männikuid, millest raiutud metsamaterjal leidis kasutamist peamiselt saetööstuses. Siinkohal peab metsaomanikele siiski nentima, et tuulele avatud rannikutel ja näiteks Saaremaal kasvavad männid on reeglina jändrikud ning kvaliteetset saepalki neist palju ei lõika. Seevastu Tartumaal, Viljandimaal ja Lõuna-Eestis kasvavad männikud on oma kasvuomaduste poolest väga kõrgelt hinnatud.
Sarnaselt männikutele hindavad metsafirmad kõrgelt ka kuusikuid, mille puidust toodetav saematerjal on ehitusmaterjalina kõrges hinnas. Okaspuumetsadele järgnesid hinnaskaalal kaasikud, mille hektari müügihind võis küündida 22 000 euroni. Kaasikute müügihinna kujunemisel sai määravaks oksavaba puidu osakaal võimalikust raiemahust.
Odavamast hinnaklassist leiame esimestena haavikud, mille hektari müügihind küündis maksimaalselt 13 000 euroni. Haavikutele jäid omakorda hinnas alla enamus sanglepa osakaaluga lepametsad, mille väärtust sai hinnata maksimaalselt 8500 euroga ja enamus halli lepa osakaaluga lepikud, milliste maksimaalne hind oli kõigest 4500 eurot hektar.
Personaalse hinnapakkumise saamiseks 2026. aastal, võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!