icon-alt
icon-alt
icon-alt
Metsamaa müük koos kasvava metsaga

Metsa müük

Metsa müük metsamaa ja kasvava metsa reaalse turuväärtusega on võimalik vaid juhul, kui metsakinnistul ei lasu metsamajanduslikke piiranguid. Lisaks looduskaitselistele piirangutele võib metsa müümisel takistuseks saada metsakinnistule ligipääsu puudumine või metsamaa madal viljakus, mis pärsib kasvavate puude arengut.

Metsa müümine eeldab küll metsamajanduskava olemasolu, kuid kava puudumisel on metsaettevõte valmis ka ise välitööde käigus hinnapakkumise koostamiseks vajalikud andmed kokku koguma.

Metsamaa müük turuhinnaga

Hinnapäringuid laiali saates peaks maaomanik arvestama sellega, et metsamaa müük ei pruugi õnnestuda juhul, kui seal elavad kaitsealused liigid või kehtivad muud metsa majandamist takistavad piirangud. Näiteks ranna või kalda piiranguvöönd.

Metsafirma seisukohast lähtudes peab puistu olema majandatav! Lisaks eelnevalt mainitule võib metsa majandamist takistada veel ligipääsu puudumine ja metsamaa liigniiske või lausa soine pinnas.

Metsa müük
Metsa müük kehtiva metsamajanduskava alusel.

Majandustegevust pärssivad piirangud on üldjuhul üles loetletud ka metsamajanduskavas. Täiendavate küsimuste tekkimise korral tasub pöörduda otse Keskkonnaameti poole. Olenevalt piirangute iseloomust ei pruugi metsa ost metsaostja poolt alati teoks saada, kuid viimase lahendusena on maaomanikul alati võimalik müüa piirangutega metsakinnistu Eesti riigile.

Kuidas toimub kasvava metsa müük?

Müügiprotsess toimub põhimõttel, et maaomanik müüb metsamajandamiskava alusel metsakinnistul kasvavad puud metsamaterjaliks, kuid säilitab sealjuures maaomandi. Alusdokumendiks olev metsamajanduskava koostatakse kümneks aastaks. Kavas on loeteluna välja toodud soovituslikud metsamajanduslikud tööd (raied), mida metsaomanik võiks selle aja jooksul oma metsakinnistul teostada.

Lisaks metsamajandamiskavale on metsamaterjali müümisel vajalik metsateatise ehk raieloa olemasolu. Metsateatis kehtib kaks aastat ja selle aegumisel on võimalik teatist alati pikendada. Metsakava koostamisel ja metsateatise esitamisel Keskkonnaametile saab ka metsaettevõte metsaomanikule abiks olla.

Metsamaterjali müük metsafirmale

Kasvava metsa müük leiab aset raielepingus välja toodud puidusortimendi hinnakirja alusel. Teisalt saab metsamaterjali müüa ka kokkuleppehinnaga, mis lepitakse kokku ennem raietööde algust. Reeglina tasutakse eelnevalt kokkulepitud metsamaterjali ostusumma metsaomanikule 100% ulatuses ettemaksuna.

Kui esimesel juhul toimub metsamaterjali müük ümarpuidu reaalse väljatuleku alusel, siis kokkuleppehinna korral ei oma raiutud puidu tegelik maht ja kvaliteet metsaomaniku jaoks tähtsust. Võimalike puidukahjustuste ilmnemisel võtab raiefirma ümarpalgi realiseerimisega kaasnevad riskid enese kanda.

Iga maaomanik peaks oma metsa jätkusuutlikule majandamisele mõtlema. Arvestada tuleks ka sellega, et raieõiguse ostja jaoks on tähtis piisav raiemaht (300+ tm), mis õigustaks metsatehnika kohalevedu. Niisamuti peavad olema olemas tingimused raietehnika ligipääsuks. Kahetsusega peame nentima, et majandamata mets ei ole ainult ebaesteetiline vaatepilt, vaid pärsib ka puistu täisväärtuslikku arengut.

Metsamaa hind

2026. aastal on maksimaalne metsamaa hektari hind 26 000 euro piirimail. Sarnasel tasemel püsis metsamaa hind ka eelmisel aastal.

Sellises hinnaklassis müüakse okaspuumetsi ja kaasikuid, mille puidu tagavara on hektari kohta keskmisest suurem (400+ tm) ja millest saab kõrge kvaliteediga saepalki või kaasikute puhul ka oksavaba vineeripakku.

Kuigi internetist võib leida veebilehti, kus lubatakse maksta hektari eest rohkem kui 30 000 eurot, siis karm reaalsus on kahjuks selline, et Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud statistika kohaselt 2025. aastal Eestis sellise hinnaga ühtegi metsatehingut ei tehtud.

Hinnapäringut esitades palume selgesõnaliselt välja tuua asjaolu, et kas soovite müüa metsamaad koos metsaga või ainult kasvava metsa raieõigust ja säilitada maaomand.

Drag and drop files here or Browse Max file size: 20MB
Andmekaitsetingimused *

Metsakinnistu müük

Metsakinnistut müües tasub teada, et kõige tulusam on müüa kinnistu metsafirmale, mis omab isiklikku metsatehnikat.

Internetist leitavate erinevate vahendajate puhul peab arvestama tõsiasjaga, et sugugi mitte kogu müügitulu ei jõua metsaomaniku taskusse. Kui internetipõhiste metsaoksjonite komisjonitasud võivad küündida 10% piirimaile, siis tundmatu helistaja hinnapakkumine võib metsakinnistu reaalsest turuväärtusest isegi 50% odavam olla.

Kuidas müüa metsa?

Metsamaa müümist võiks alustada konkureerivate hinnapakkumiste kogumisega metsafirmade veebilehekülgedel. Olemasolul tasub kindlasti lisada hinnapäringu vormile ka metsamajandamiskava. 

Metsakinnistu müük
Metsakinnistu müük internetipõhises oksjonikeskkonnas.

Hinnapakkumist koostades võtab metsaettevõte arvesse metsakavas kirjeldatud puistu vanust, puidu tagavara ja liigilist koosseisu. Esmase hinnapakkumise suurusjärgu sobivusel saadame näiteks meie enda poolt kohale metsahindaja, kes veendub metsamajandamiskavas esitatud andmete ajakohasuses. Kava puudumisel kogub meie taksaator hindamiseks vajalikud andmed välitööde käigus iseseisvalt.

Kuna metsa müük leiab tihtilugu aset mõned aastad pärast metsamajanduskava koostamist, siis võib reaalne olukord, võrreldes metsakava koostamise hetkega, olla mõnevõrra muutunud. Ajakohaste takseerandmete analüüsi lõppedes koostame metsaomanikule lõpliku hinnapakkumise, mis lähtub metsandusturul valitsevatest metsamaterjali hindadest ja metsamaa viljakusel põhinevast maa väärtusest.

Kuidas metsamaa hind kujuneb?

Metsamaa hinna kujunemisel saab määravaks mulla viljakus ehk boniteet ja väärtuslike puuliikide osakaal kasvavast metsast. Metsaomanik peaks arvestama ka sellega, et metsafirma ostab eeskätt majandusmetsa. Seega mõjutavad metsamaa hinda suuresti ka metsamajandustehnika ligipääsu võimalused. 

Olukorras, kus metsakinnistu asub kilomeetrite kaugusel lähimast teest ja selleni jõudmiseks tuleb läbida naaberkinnistuid, mõjub see asjaolu metsamaa hinnale pigem negatiivselt. Niisamuti võivad ligipääsu metsakinnistule raskendada maaparanduskraavid ja märgalad, rääkimata veekogudest. Pea võimatu on müüa metsamaad, mis asub suurelt osalt veekaitsevööndis või piirkonnas kus võib leiduda ohustatud looma- ja linnuliike.

Ennem hinnapäringu esitamist peaks veenduma selles, et eelpool loetletud takistusi pigem ei esineks või need oleksid ületatavad. Näiteks kraavidesse on metsafirmal võimalik paigaldada truupe ja rajada ülesõite ning seeläbi luua tingimused metsamajandustehnika ligipääsuks.

Kasulikke näpunäiteid sellest, kuidas hinnanguline metsa müügiväärtus iseseisvalt metsamajandamiskava alusel välja arvutada, jagab oma veebilehel metsa müük otse metsafirmale meie hea koostööpartner METSAOST.eu, mis on suurim metsa müügikeskkond Eestis. Lisaks leiab eelmainitud veebilehelt kasulikku infot selle kohta, millest lähtuvad metsaettevõtted metsamaa turuväärtuse hindamisel.

Milline on metsa väärtus aastal 2026?

Metsa hektari maksumus jääb käesoleval aastal olenevalt enamuspuuliigist 4500~26 000 euro vahemikku. Odavamas hinnaklassis on lepikud, millest raiutud puit leiab kasutust peamiselt küttepuiduna. Kallimas hinnaklassis on okaspuumetsad ja kaasikud.

Rääkides okaspuumetsadest siis kõrgema hinnaga müüakse raieküpseid männikuid, millest raiutud metsamaterjali kasutatakse peamiselt saetööstuses. Siinkohal peab metsaomanikele siiski nentima, et tuulele avatud rannikutel ja näiteks Saaremaal kasvavad männid on reeglina jändrikud ning kvaliteetset saepalki neist palju ei saa. Seevastu Tartumaal, Viljandimaal ja Lõuna-Eestis sirguvad männikud on oma kvaliteedi poolest väga kõrgelt hinnatud.

Sarnaselt männikutele hindavad metsafirmad kõrgelt ka kuusikuid, mille puidust toodetav saematerjal on ehitusmaterjalina kõrges hinnas. Okaspuumetsadele järgnevad hinnaskaalal kaasikud, millede maksumus võib küündida 22 000 euroni. Kaasikute müügihinna kujunemisel on määravaks asjaoluks oksavaba puidu osakaal võimalikust raiemahust.

Odavamast hinnaklassist leiame esimestena haavikud, mille hektari müügihind küündib maksimaalselt 13 000 euroni. Haavikutele jäävad omakorda hinnas alla enamus sanglepa osakaaluga lepikud, mille väärtust saab hinnata maksimaalselt 9000 euroga ja enamus halli lepa osakaaluga lepametsad, milliste maksimaalne hind on hetkel kõigest 6000 eurot hektar.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!