Metsa müük metsafirmale

Metsa müük kehtiva metsamajanduskava alusel on metsamüüja jaoks lihtsaim ja kiireim viis, kuidas kasvava metsa reaalne müügihind välja selgitada. Metsa müües võiks küsida konkureerivaid hinnapakkumisi mitmelt erinevalt metsafirmalt, mitte õhinas nõustuda kohe esimese pealetükkiva helistajaga.

Metsa müümine on võimalik ka juhul, kui kehtiv metsakava puudub. Sellises olukorras peab metsafirma ise hinnapakkumise koostamiseks vajalikud andmed välitööde käigus kokku koguma.

Metsa müües tuleks arvestada asjaoluga, et reeglina ei paku metsafirmale huvi metsakava, milles on märgitud looduskaitselised piirangud või metsa majandamist takistavad piiranguvööndid.

Metsafirma seisukohast peab puistu olema majandatav. Metsa majandamist võivad veel takistada ligipääsu puudumine, liigniiske või soine pinnas ning haruldaste ja ohustatud liikide elupaik.

Kasvava metsa müümine otse metsafirmale toimub kehtiva metsamajanduskava alusel. Lisaks metsakavale on vajalik metsateatise ehk raieloa olemasolu. Teatise esitamisel Keskkonnaametile saab ka metsafirma abiks olla. Metsamajandamiskava kehtivusaeg on 10 aastat ja raieluba väljastatakse metsaomanikule kaheks aastaks. Metsateatise aegumisel on võimalik seda alati pikendada.

Nii nagu eelpool juba mainitud sai, siis looduskaitseliste piirangute ilmnemisel ei pruugi metsa ost metsafirma poolt alati teoks saada. Kuid piisava raiemahu ja metsatehnika ligipääsu olemasolul, võiks iga metsaomanik oma puistu jätkusuutlikule majandamisele siiski õigeaegselt mõtelda. Majandamata mets ei ole ainult ebaesteetiline vaatepilt, vaid pärsib ka puistu täisväärtuslikku arengut.

Kasvava metsa müük metsafirmale, leiab aset raieõiguse võõrandamise lepingus sätestatud metsamaterjali hinnakirja põhjal. Teisalt saab kasvavat metsa müüa ka kokkuleppehinnaga, mis lepitakse kokku ennem raietööde algust. Reeglina tasutakse eelnevalt kokku lepitud ostusumma metsaomanikule 100% ulatuses ettemaksuna.

Kui esimesel juhul põhineb metsamaterjali müük ümarpuidu reaalse väljatuleku arvestusel, siis kokkuleppehinnaga metsa müümisel ei oma metsamaterjali väljatulek ja puidu kvaliteet metsamüüja jaoks tähtsust. Võimalike puidukahjustuste ilmnemisel võtab metsafirma ümarpuidu realiseerimisega kaasnevad riskid enese kanda.

Hinnapakkumist koostades võtame arvesse metsakavas kirjeldatud puistu vanust, tagavara ja liigilist koosseisu. Esmase hinnapakkumise suurusjärgu sobivusel saadame enda poolt metsahindaja, kes veendub metsamajandamiskavas esitatud andmete ajakohasuses.

Kuna metsa müük leiab tihtilugu aset mõni aasta pärast metsamajanduskava koostamist, siis võib reaalne olukord võrreldes kava koostamise hetkega mõnevõrra muutunud olla. Ajakohaste takseerandmete analüüsi lõppedes koostame metsaomanikule lõpliku hinnapakkumise, mis lähtub hetkel metsandusturul valitsevatest metsamaterjali hindadest.

Puistu müügihinna kujunemisel saab määravaks väärtuslike puuliikide osakaal kasvavast metsast ja maapinna viljakus. Müües metsa peaks arvestama sellega, et metsafirma ostab eeskätt majandusmetsa. Seega mõjutavad puistu müügihinda suuresti ka ligipääsu võimalused. 

Olukorras, kus mets asub kilomeetrite kaugusel lähimast teest ja selleni jõudmiseks tuleb läbida naaberkinnistuid, siis mõjub see puistu müügihinnale pigem negatiivselt. Niisamuti võivad ligipääsu raskendada maaparanduskraavid ja märgalad, rääkimata veekogudest. Pea võimatu on müüa metsa, mis asub suurelt osalt veekaitsevööndis, või piirkonnas kus võib leiduda ohustatud liike.

Kui on soov müüa mets metsafirmale, siis peaks ennem hinnapäringu esitamist veenduma selles, et eelpool loetletud takistusi pigem ei esineks või need oleksid ületatavad. Näiteks maaparanduskraavidesse on metsafirmal võimalik tulevikus paigaldada truupe ja rajada ülesõite ning seeläbi luua tingimused metsatehnika ligipääsuks.

Lisateadmisi sellest, kuidas toimub metsamaa müük turuhinnaga, leiab lugemiseks Eesti suurimas metsamaa müügiportaalis METSAOST.eu Eelpool mainitud veebilehelt saab muuhulgas kasulikke näpunäiteid metsa turuväärtuse iseseisvaks väljaarvutamiseks.

Metsa müümisel meie metsafirmale jäi 2025. aastal metsa müügihind 4500~26 000 euro vahemikku. Odavaima müügihinnaga müüdi lepikud, millest raiutud metsamaterjal leidis kasutust peamiselt küttepuiduna. Kallimas hinnaklassis olid okaspuumetsad ja kaasikud.

Rääkides okaspuumetsadest, siis kõrgeima müügihinnaga müüdi raieküpseid männikuid, millest raiutud metsamaterjal leidis kasutamist peamiselt saetööstuses. Siinkohal peab metsaomanikele siiski nentima, et tuulele avatud rannikutel ja näiteks Saaremaal kasvavad männid on reeglina jändrikud ning kvaliteetset saepalki neist palju ei lõika. Seevastu Tartumaal, Viljandimaal ja Lõuna-Eestis kasvavad männikud on oma kasvuomaduste poolest väga kõrgelt hinnatud.

Sarnaselt männikutele hindavad metsafirmad kõrgelt ka kuusikuid, mille puidust toodetav saematerjal on ehitusmaterjalina kõrges hinnas. Okaspuumetsadele järgnesid hinnaskaalal kaasikud, mille hektari müügihind võis küündida 22 000 euroni. Kaasikute müügihinna kujunemisel sai määravaks oksavaba puidu osakaal võimalikust raiemahust.

Odavamast hinnaklassist leiame esimestena haavikud, mille hektari müügihind küündis maksimaalselt 13 000 euroni. Haavikutele jäid omakorda hinnas alla enamuses sanglepa osakaaluga lepametsad, mille väärtust sai hinnata maksimaalselt 8500 euroga ja enamuses halli lepa osakaaluga lepikud, milliste maksimaalne hind oli kõigest 4500 eurot hektar.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks 2026. aastal, võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!