Raieõiguse ost

Raieõiguse ost kõikjal Eestis ümarpuidu turuhinnaga, millest on maha arvestatud kasvava metsa ülestöötamise ja metsaveo kulud. Omame fikseeritud hinnaga tarnelepinguid Eesti suuremate ümarpalgi kokkuostjatega ja maksame metsaomanikele raiutud puidu eest turuhinda.

Kui lageraie korral on hinnanguline raiemaht ennem töödega alustamist metsamajandamiskava või metsateatise põhjal ette teada, siis hooldusraie puhul võib raiutud puidu maht selguda alles pärast raie lõppu, kui kogu puidusortiment on kokkuostupunktis realiseeritud. 

Hooldusraiete puhul võib erineva puidusortimendi kokkuostuhinnad fikseerida raielepingus juba ennem raietööde algust, kuid metsaomaniku lõpptulu selgub alles pärast raiete läbiviimist ja raiutud puidu realiseerimist. Sellisel juhul arvestatakse realiseeritud puidu mahtu kokkuostuaktide põhjal.

Sõltuvalt sellest, kas müüa raieõigust kokkuleppehinnaga või metsamaterjali väljatuleku alusel, saab metsaomanik tulu kas ennem või siis pärast raietegevuse lõppu. Reeglina toimub raie võõrandamine siiski eelnevalt kokku lepitud hinna alusel ja hinnapakkumist küsides tasub keskenduda eeskätt just sellisele müügiviisile.

Raie võõrandamine metsafirmale on võlaõiguslik tehing, mis ei vaja notari poolt tõestamist. Metsaomaniku jaoks on tehingu eesmärk lihtne, müüa raiutud puit raietööde teostajale võimalikult soodsa tihumeetri hinnaga.

• Raieõiguse ost toimub raie võõrandamise lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguga fikseeritakse muuhulgas ära raiutava puidu maht, tööde aeg ja erineva puidusortimendi kokkuostuhinnad.
• Raieõiguse hind on metsaomanikuga eelnevalt kokku lepitud ja tasutakse 100% ulatuses ettemaksuna, v.a juhul kui raiutud puidu tegelik maht selgub alles pärast raietegevuse lõppu.
• Raieõiguse võõrandamise leping sõlmitakse 1 aastaks. Veenvate raietöid takistavate asjaolude (nt äärmuslikud ilmastikuolud) ilmnemisel, võib osapoolte kokkuleppel lepingut alati aasta võrra pikendada.
• Raiutava kinnistu omandivorm raie võõrandamisel ei muutu ja pärast raietegevuse lõppemist ning ümarpuidu realiseerimist toimetab metsaomanik oma maal isetahtsi edasi.

Raiete läbiviimisel kasutame kaasaegset raietehnikat, mis võimaldab meil teostada raietöid nii metsanoorendikes kui täiskasvanud metsas. Just harvendusraie puhul on eriti tähtis see, et raietehnika mõõtmed ei takistaks raielangil liikumist ja metsamasinad ei vigastaks raietegevuse käigus kasvama jäetavaid puid.

Väiksemad gabariidid annavad raietehnikale boonusena kaalueelise, mis soodustab raietööde läbiviimist märjemal pinnasel ilma, et peaks võsamaterjali ja raiejäätmeid metsamasinate liikumisradadel allapanuks ära kasutama. Lisaks raiutud ümarpalgi kokku ostmisele, pakub meile huvi ka kasvava võsa ost, millest raiutud võsamaterjali kasutame puiduhakke tootmiseks.

Raietöid läbi viies pöörame suurt tähelepanu sellele, et kogu raiutav puit saaks efektiivselt ära kasutatud ja võimalikult suurt osa raiutud puidust oleks võimalik realiseerida väärtusliku puidusortimendina. Vähemväärtusliku paberi- ja küttepuidu osakaalu raiutavast puidust hoiame sealjuures võimalikult madalal. Raiete käigus jälgime hoolikalt, et maha jäävate raiejäätmete osakaal oleks minimaalne.

Lageraie hind on võrreldes harvendusraie maksumusega odavam seetõttu, et ülepinnalise lageraie puhul on kütuse- ja ajakulu väiksem kui harvendusraie korral. Raiete teostamise hinnavahemik on tingitud peamiselt asjaolust, et kui palju on langetustraktor (harvester) sunnitud raielangil ringi liikuma ja kui kaugele peab kokkuveotraktor (forwarder) raielangil langetatud puitu kokku vedama.

Võtame näiteks aluseks reaalse asjaolu, et kuusepalgi maksimaalne turuhind on küündinud viimastel aastatel kuni 120 euroni. Samas peame teadma ka seda, et kuuse jämepalgi osakaal moodustab raiutavast puidust maksimaalselt 30%. Ülejäänud raiemaht koosneb valdavalt peen- ja ladvapalgist, mille kokkuostuhind on oluliselt odavam kui saematerjali tootmiseks sobival jämepalgil.

Lähtudes eelnevast ostame õigusi raieküpse metsa raieks tigimustel, milles oleme arvesse võtnud nii jämepalgi kui ka peenpalgi ja paberipuidu turul valitsevat ümarpuidu turuhinda. Arvestades asjaolu, et jämepalgi ostuhind on 120 euro piirimail, siis kogu puidusortimendi kokkuost võiks toimuda teoreetiliselt 95 eurot tihumeeter.

Toome näiteks raieplaani, kus planeeritav raiemaht on 300 tihumeetrit. Sellisel juhul kujuneks raiutud puidu väärtuseks 28 500 eurot, millest omakorda tuleb maha arvestada raietööde ja metsaveo kulud. Näiteks lageraie puhul maksavad raietööd 17 eurot tihumeeter ja metsavedu kokkuostupunkti 8 eurot tihumeeter. Sellisel juhul jääks metsaomaniku tulu 21 000 euro piirimaile.

Erinevatest raie müügistrateegiatest kirjutab oma veebilehel raieõiguse ost ja raieteenused pikemalt meie hea koostööpartner ja raietööde korraldaja METSAOST.eu, mis on suurim metsaraie õiguste ostukeskkond Eestis. Lisaks eelnevale leiab nimetatud veebilehelt infot ka selle kohta, et millistel tingimustel osetakse õigusi energiavõsa raiumiseks ja millised puuliigid on energiapuiduks sobilikud.

Raieõiguste eest makstav hind oleneb raiutava puistu liigilisest koosseisust, raiemahust ja puiduturul valitsevatest ümarpuidu kokkuostuhindadest. Rääkides puidu hinnast, siis soe ja vihmane talv raskendab ümarpalgi kättesaadavust ja seega võib puiduturul tekkida defitsiit, mis kergitab omakorda saepalgi kokkuostuhinda. Säärasel juhul kerkib ümarpuidu hinnatõusu tulemusel paratamatult ka ostusumma raie hinnapakkumises.

Seevastu kuiv ja külm talv pigem soosib raiete teostamist ning puiduturul võib tekkida olukord kus kokkuostjate laod on kevadeks ümarpalgist pungil. Sellises turuolukorras hakkavad ümarpuidu kokkuostuhinnad paratamatult langema. Siinkohal peame aga tõdema kurba tõsiasja, et mida odavam on puidu turuväärtus seda madalam on ka raie ostuhind.

Lisaks puidu kokkuostuhinnale oleneb raiest teenitava tulu suurusjärk peamiselt puistu liigilisest koosseisust. Kuna okaspuupalgi turuhind on pea poole kõrgem kui näiteks lepapakul, siis tuleneb siit juba märkimisväärne kasumimarginaali erinevus.

Raie ostuhinda mõjutab veel raie liik ja ligipääsetavus raiealale. Näiteks lageraie korral toimuvad langetustööd efektiivsel ja tõhusal moel aga harvendusraie puhul tuleb raietehnikal puude vahel omale teed rajada ja raielangil üksikuid puid nii-öelda taga ajada. Viimasest asjaolust on omakorda tingitud oluliselt suurem aja- ja kütusekulu.

Kütuse- ja ajakulu sõltub veel ligipääsetavusest raielangile. Juhtumi puhul kus raiutaval puistul puudub otsene ligipääsutee, tuleb raiutud ümarpuit tee äärde üle naaberkinnistute kokku vedada. Tihtilugu võib sellise teekonna pikkuseks kujuneda mitusada meetrit, mis suurendab paratamatult raiete läbiviimiseks tehtavaid kulutusi ja vähendab omakorda raie peal teenitavat tulu.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!