Raieõiguse müük turuhinnaga

Raieõiguse müük metsamaterjali turuhinnaga on metsaomaniku jaoks tulusaim viis kasvava metsa müümiseks. Meie raiefirma omab fikseeritud hinnaga mahulepinguid Eesti suuremate ümarpalgi kokkuostjatega ja seetõttu suudame pakkuda metsaomanikele igati konkurentsivõimelist ümarpuidu kokkuostuhinda, mis ei sõltu puiduturu lühiajalistest hinnamuutustest.

Raieõiguse müümine toimub tavapäraselt metsamajandamiskava alusel. Kava puudumisel on võimalik metsamaterjali müüa nii-öelda tingimuslikult. Sellisel juhul koostab metsafirma metsakava pärast raielepingu sõlmimist.

Metsamaterjali müües sõlmib metsaomanik raiefirmaga raieõiguse võõrandamise lepingu, mis sätestab raiemahu, teostatava raie liigi ja erineva puidusortimendi kokkuostuhinnad.

Lisaks eelnevale võib raieleping sisaldada tingimusi metsaveoteede ja raietööde käigus maapinnale tekkivate rööbasete silumiseks ning laoplatside korrastamiseks sinna kogunenenud puidujäätmetest.

Teostades raietöid võiks metsaomanik kaaluda ka kuivenduskraavide rajamise või olemasolevate süvendamise otstarbekust, mis looks paremad tingimused metsa looduslikuks uuenemiseks. Kuna raiefirma poolt pakutav metsaraie teenus on kompleksteenuste pakett, siis võib see sisaldada muuhulgas ka maaparandustöid. Lisaks võib raielepingus fikseerida metsa uuendamise kohustuse, millest lähtuvalt taasmetsastab metsa ülestöötaja pärast raietöid raielangi kasvukohale sobivate puuliikidega.

Kasvavat metsa müües võib seda teha nii kokkuleppehinnaga kui ka väljatuleku alusel. Oluline erinevus nende kahe erineva müügiviisi juures on see, et esimesel juhul lepitakse müügihind kokku ennem raietöödega alustamist ja teisel juhul selgub müügitulu alles pärast raietegevuse lõppu ning puidu realiseerimist.

Kokkuleppehinna puhul keskendub metsaomanik võimalikult kõrgele metsamaterjali müügihinnale. Eesmärgi saavutamiseks tuleb koguda erinevate metsa ülestöötajate käest konkureerivaid hinnapakkumisi, et nende seast parim pakkuja välja sõeluda.

Raieõiguse müük raiefirmale on kindlasti tulusam kui jätta metsafirmadelt hinnapakkumiste kogumine mõne tasulise oksjonikeskkonna hooleks. Arvestades seda, et olenevalt vahendajast võivad komisjonitasud küündida kuni 10% raie müügitulust, siis on metsaomanikul mõttekam kehtiva metsateatise alusel ise nii-öelda oksjon korraldada ja konkureerivad hinnapakkumised omal algatusel kokku koguda.

Keskendudes vaid kõrgemale ümarpuidu müügihinnale varitsevad metsaraie õiguse müümisel aga teatavad ohud. Nimelt võib raietööde teostaja jätta kulude optimeerimise eesmärgil raielangi ja puidu kokkuveoteed korrastamata, mis tähendab metsaomanikule rööbaste silumisel lisakulutusi. Seetõttu tuleks raielepingut sõlmides kõikvõimalikud raielangi korrastustööd lepingusse kirja panna. Lisaks võib raielepingus ära fikseerida väljaveoteede silumise, kuivenduskraavide süvendamise jpm.

Juhul kui metsaomanik otsustab müüa metsamaterjali kokkuleppehinnaga siis pärast raielepingu sõlmimist tasub meie raiefirma ostusumma 100% ulatuses ettemaksuna ja ei alusta raietega ennem kui raha on laekunud metsaomaniku areveldusarvele.

Müües raieõigust ümarpalgi väljatuleku alusel, ei ole raiutava puidu maht tavaliselt teada ennem kui kogu raiutud puidusortiment on kokkuostupunktis realiseeritud. Reeglina ei teata ette seda, et millise hinnaga ja kui palju raiutavast puidust on realiseeritav.

Eelpool mainitud olukord võib tekkida näiteks metsasihtide ja ligipääsuteede rajamisel või parkmetsa kujundamisel. Lisaks võib väljatuleku põhist müügistrateegiat kasutada näiteks üraskikahjustusega kuusikus või seenkahjustusega haavikus, kus mädanikuga nakatunud puude tegelik osakaal on teadmata.

Sellises olukorras lepivad metsaomanik ja metsamaterjali ostja raielepingus kokku erineva puidusortimendi kokkuostuhinnad ja raietööde maksumuse, kuid raiutud puidu maht ning täpne müügitulu selgub alles pärast ümarpuidu realiseerimist. Metsaomaniku kasum arvestatakse veoselehtede ja kokkuostuaktide põhjal välja alles pärast raiete sooritamist.

Maksuvabastust kasutatakse raie müügitulu deklareerimisel näiteks selliselt, et metsatehingule järgneval aastal märgitakse tehingu tuluks vaid 5000 eurot ja ülejäänud tulu kantakse järgmisesse aastasse edasi. Abikaasade ühisvara korral märgivad mõlemad abikaasad deklaratsioonis 5000 eurot ja kannavad järgmisesse aastase kokku 10 000 eurot väiksema tulu. Selliselt toimides saab maksuvabastust ära kasutada ka kolme järgneva aasta tuludeklaratsiooni esitades.

Võsaraie õiguse müümisel võib kasutada kompleksteenuse (võsalõikus, kokkuvedu, hakkimine ja äravedu) kokkuleppehinda, kuid reeglina toimub kasvava võsa ost siiski väljatuleku alusel. Võsa puhul on väljatuleku põhine arvestus eelistatuim kuna metsamajanduskava ei kajasta võsamaterjali mahtu tihumeetrites ja tihtilugu toimub võsalõikus maadel mis ei klassifitseeru metsamaana.

Võsa ja alusmetsa raieõiguse müük turuhinnaga toimub puiduturul valitseva puiduhakke kokkuostuhinnaga, millest on maha arvestatud võsa ülestöötamiskulud.

Kuna hakkepuidu mahtu on ennem hakkimist raske täpselt ette ennustada siis selgub võsamaterjali müügitulu pärast selle purustamist. Puiduhakke veoks kasutusel olevad konteinerveokid mahutavad ca 90m3 haket ja seega saab koormate arvu järgi toodetud hakke mahu lihtsasti kokku arvestada.

Kui metsaomanik müüb metsaraie õigust kokkuleppehinnaga siis võtab raiefirma hinnapakkumise koostamisel aluseks planeeritava raiemahu ja raiutava puidusortimendi kokkuostuhinnad. 

Näiteks männi jämepalgi tihumeetri hind võib küündida 115 euroni, kuid jämepalgi osakaal raiutavast puidust ühel hektaril on vaid 30%. Ülejäänud raiutava puidu sortiment on peenpalgi ja ladvapalgi näol juba oluliselt odavama kokkuostuhinnaga. Seetõttu kujundab metsa ülestöötaja raiutava puidusortimendi keskmise ostuhinna, mis võiks raieküpse männiku puhul olla ca 90 eurot tihumeeter.

Kui kavandatav raiemaht on 300 tihumeetrit siis raiutava ümarpalgi väärtuseks kujuneb antud näite varal 27 000 eurot, millest arvatakse omakorda maha raietööde ja metsaveo kulud. Siinkohal toome näite, et kui raietööd maksavad 17 €/tm ja metsavedu 8 €/tm, siis sellisel juhul jääb raie hinnapakkumine 19 500 euro piirimaile.

Põhjalikumalt kirjutab oma veebilehel metsamaterjali arvestusliku müügihinna kujunemisest meie hea koostööpartner metsaportaal METSAOST.eu, mis on suurim metsaraie õiguste müügikeskkond Eestis. Lisaks eelnevale, leiab kõnealuselt veebilehelt infot ka ümarpuidu kokkuostuhindade suurusjärgu kohta.

Raietööde teostaja leidmisel varitsevad metsaomanikku erinevad ohud. Enim rahulolematust tekitab metsaomanikes olukord, kus raie järgselt avaneb raielangil vaatepilt, mis meenutab pigem lahingutandrit. Kui paarikümne sentimeetri sügavused rööpad tasanduvad looduses iseseisvalt mõne aasta möödudes, siis pea meetri sügavuste rööbaste iseeneslik tasandumine enam nii lihtsasti ei käi.

Seetõttu tuleks juba raielepingu sõlmimise hetkel maapinna tasandamise ja väljavoeteede silumise tingimused lepingusse sisse kirjutada. Lisaks tasub metsa ülestöötaja tähelepanu juhtida laoplatside korrastamisele, et neile ei jääks vedelema puunotte ega oksarisu.

Rääkides finantsohtudest siis esimese helistajaga raielepingut sõlmima hakates võib suure tõenäosusega vahendaja ohvriks langeda. Toome siinkohal ühe näite elust enesest, kui meile helistas metsaomanik keda huvitas raietööde hind. 

Saades teada, et meie ettevõttes maksab metsa ülestöötamine olenevalt raie liigist 16~26 eurot siis oli ta väga rahulolematu ja teatas, et talle helistas raiefirma, mis teostab raietöid koos metsamaterjali kokkuveoga 5 eurot tihumeeter. Kui uurisime, et millised on raielepingus puidusortimendi kokkuostuhinnad siis teatas helistaja, et lepingusse on märgitud "turuhind" ilma ühegi konkreetse numbrita.

Eelmise näite puhul võime päris kindlasti öelda, et selle raielepinguga oli midagi väga valesti ja metsaomanik sai metsamaterjali nii-öelda turuhinnaga müües lihtsalt haledasti petta.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke meiega kindlasti isiklikult ühendust!